Tõekontroll sisule, 3 punkti. Ilmselt on nende punktide puhul tegu eeskätt nö ameerikaliku liialdamisega. Võimalik, et osa tasakaalustavaid täpsustusi on ka välja lõigatud video lühiduse huvides.
Mis puutub ravi osa, siis selle detailid peavad paika.…
Tõekontroll sisule, 3 punkti. Ilmselt on nende punktide puhul tegu eeskätt nö ameerikaliku liialdamisega. Võimalik, et osa tasakaalustavaid täpsustusi on ka välja lõigatud video lühiduse huvides.
Mis puutub ravi osa, siis selle detailid peavad paika. Kriisist väljumise tugisambad on ravi ja läbipõdemine. Neid mõlemaid on aga pisendatud ja varjatud.
1. Väide, et vanemad üldjuhul ei saa lastelt nakkust, on hetkel vaieldav ja lõplik konsensus teadlastel puudub. Väide kehtis varasemate tüvede puhul ja loomulikult eeldusel, et lapsel polnud sümptomeid. Varasemate tüvede puhul oli laste võime nakkust edasi kanda minimaalne. See võimaldas näiteks Rootsil hoida alamastme koolid terve kriisi ajal lahti. Delta puhul on olukord mõneti muutunud ja lapsed tõepoolest nakatuvad kergemini kui eelmiste tüvede puhul. Kuigi antud teema pole veel lõplikult selgeks vaieldud teadlaste poolt, on ka delta tüve puhul lastel vähem sümptomeid kui täiskasvanutel. Lisaks tervenevad lapsed kiiremini ehk nakkusohtlik aeg on lühem. Seega laste võime teisi nakatada on väiksem kui täiskasvanutel.
2. Väide, et läbipõdenute uuesti haigestumine on nii harv kui 1 miljonist, on pisendamine. Tegelikult on mitmed uuringud näidanud, et läbipõdenud nakatuvad ja haigestuvad uuesti, ent see on tõepoolest üliharv.
Suuremahulise Iisraeli uuringu kolmes valimis haigestus vaid 0,05-0,16% läbipõdenutest ja haiglaravi vajadus oli üksikutel ja keegi neist ei surnud. Näiteks 46305 läbipõdenust, kelle läbipõdemisest oli möödas kuni 1,5 aastat, haigestus vaid 68 ehk 0,15% ja nendest 4 vajas haiglaravi.
https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.08.24.21262415v1.full
Mais 2021 avaldatud ülevaateartikkel analüüsis 11-t suure valimimiga uuringut ning leidis, et läbipõdenute korduvnakatumine oli väga haruldane ja jäi eri uuringutes vahemikku 0-1,1%. Mitte ükski uuring ei kirjeldanud riski kasvamist aja möödudes. Uuring järeldas, et loomulik immuunsus püsib samal tasemel vähemalt 10 kuud, ent suure tõenäosusega kauem.
https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/rmv.2260
Ilmselt arstid räägivad oma kogemusest, sest üldjuhul haigust põdenud ei haigestu uuesti. Palju segadust on tekitanud liiga tundliku PCR-testi valepositiivsed tulemused. Ehk kui esimesel korral on tegemist haigustunnusteta PCR-positiivsega, siis ei pruugi see tähendada nakatumist. On ka võimalik, et inimesel on test valepositiivne ja sümptomid on põhjustatud mõne muu viiruse poolt.
Need juhtumid, mil inimene on haigust põdenud 2 korda raskelt on tõepoolest üliharuldased ja tihti on taustal põhjuseks immuunpuudulikkus vms. Üldiselt laias laastus võib siiski öelda, et hetkel olemasolevate tüvedega, kui ollakse läbi põdenud, siis on teistkordselt haigestumise (eriti raskelt haigestumise) risk üliväike.
Mis puutub uude CDC uuringusse, mille tulemused on vastuolus nii meditsiinistatistika kui ka kümnete uuringutega, siis selle valede kohta teen eraldi postituse – on sedavõrd mahukas teema.
